Nonii! Edeneme!

Täna oli jooksupäev ja ma just mõtlesin, et huvitav, miks mul tänane jooks küll nii kiiresti läks. Just seepärast, et ma mõtlesin naabritele. Ma mõtlesin, miks küll pole mul PEAAEGU üldse mitte kunagi naabritega vedanud!? Kui kõrval on normaalsed, on üleval debiilikud. Kui all on toredad, on kõrval sead. Praegu on otse üle ukse okeid, aga kõrval tõeline saiko bitch. Ma pole küll 100% kindel, kuid 99,9% olen, et need on just tema autopesunuustikust koera s*tajunnid, mis on viiekordse maja ühe trepikoja igal korrusel. Kui ohmoon peab üks koeraomanik olema, selle asemel, et koeraga õue minna, laseb koera mõneks ajaks ukse taha s*tale ja siis lükkab kinga ninaga enda korruselt p*sa minema, et jääks mulje, et issand ohh ei, ega need ei ole ju viienda korruse junnid? Just nii ohmoon nagu meie naabrimutt. Lisaks s*tale ja koerale voorib ta ukse taga mehi nagu muda. Alles eile käis üks noor kutt ta ukse taga kobistamas, korrutades küsimust :”Noh, Nele, viina teeme vä? A ei tee vä? Kindel vä? Käi evvi siis!” Ju oli moori eelmine kunde kauemaks peatuma jäänud ja ta ei tahtnud noort verd üle ukseläve lasta, sealt oleks pussnuge ja väikseid poisse lendama hakanud. Kui alles kolisime, oli nõial julgust ukse peale viiuldama tulla, et mis me siin kolistame oma diivaniga, järgmine kord, kui diivanit tassime, olgu talle ennem teatatud! Kusjuures me päevi pärast seda tõime veel ühe diivani ja läksime talle ütlema, et hoidku nüüd piip ja prillid, üks diivan on alt viiendale saabumas. Mutti polnud kodus. Nagu kiuste! Lisaks imbub tema uksepragudest ja piiluaugust läppunud joodiku- ja tubakalehka, nii et kui ma kolmanda ja neljanda korruse vahepeal olen, tahab pilt kotti hakata minema. Kuid ma saan end ikka viimasel hetkel kokku võetud ja viiendale roomatud. Enam ei saa roomata ka, sest peab kaka pärast manööverdama. Tükk tegu on puhta jalaga tuppa või õue saada, sest kahel korrusel on pirn läbi juba nädal aega ja, kurat, mina neid pirne ka kusagilt sebima ei lähe. Kui kedagi teist ei huvita, ei huvita mind ka. Äkki ongi hea, kui keegi pimedas junni sisse astub. Siis on vähemalt põhjust pirni vahetada! 🙂

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida 🙂 Jutt lühike ja rõõmus – emal kolme nädalaga üle nelja kilo maas! Mul arvatavasti endiselt umbes 2, kuna kaaluaparaat on jätkuvalt seniilne. Ise tunnen end õhemana, mõnus on olla ja eks see ju olegi peamine!? Nädalavahetusel maale minek. Kõige ausamad vastused oma mitteesitatud küsimustele saan alati vanavanaemalt. Järgmises postituses annan teada, kas mamma rebis kildu minu kasuks või kahjuks 🙂

Seniks olge tublid, sööge kurki ja tehke kükki! Kes kõhnaks saada ei viitsi, võtke kass, teeb ka meele rõõmsaks!

10947520_10203644057209379_172243232_n

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s